kolmapäev, 24. veebruar 2010









Vabariigi aastapäeva tort.

2 erinevat põhja: biskviit ja speltanisu-muretaigna, kihtide vahel vanilli-keedukreem ja punasesõstramoos. 

neljapäev, 18. veebruar 2010

Viimases "Setomaa" ajalehes on teiste sünnipäevaliste hulgas ka minu oma. Allkirjaks identiteet: "üks kolmest sõsarast".

See tõde ei vaja kaitset.

kolmapäev, 17. veebruar 2010









Eile juhtusin tegelema leivatehnikate uurimisega, Youtube´is tundus proovimiseks põnev olevat "No-knead Ciabatta", mille taigen peab 18 tundi käärima. Katsetasin, ja tuli suurepäraselt välja! Tänaseks taigen juba mullitas mõnusasti ja küpses kiiresti üsna kõrges kuumuses imeliselt kohevaks. Täpne valmistamisõpetus siin

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Minust

Küpsetamine on meil veres, traditsioon ulatub põlvkondade taha. Meie vanaema on sündinud ja üles kasvanud Setomaal Antkruva külas. Siberist tagasi tulles asus ta vanaisa ja meie väikese emaga elama Lydia Koidula tänavale Võru linnas ning hakkas tööle sama tänava teises, järvepoolses otsas olevas kondiitritehases. Alates sellest ajast on meie peres ikka maitsvaid saiu, kooke ja pirukaid jätkunud. Vanaema on kogu elu töötanud kondiitritehases, ta õpetas isegi vanaisale tordivalmistamise selgeks – mul on hästi meeles, kuidas vanaisa suures kausis munasid vahtu lõi. Oi neid vahvaid pardi- ja tibukujulisi torte, mis vanaema meile sünnipäevaks meisterdas!

Aga siis sai ema tillukese ahjuga gaasipliidi, kus kringel kerkis nii, et ei mahtunud ahjust välja. Seda retsepti ema ei unustanud, nüüd on tal juba õige mitmes ahi omandanud õiged nipid, kuidas ema spetsiaalset kringlit alati hiiglaslikuks, pehmeks ja suussulavaks küpsetada. Sellele on raske vastu panna, ja seda teavad kõik sõbrad-tuttavad!

Juhus või mitte, aga peale rännakuid olen mina kolinud elama Lydia Koidula tänavale Võrru, järvepoolsesse otsa, kus ma oma väikeses pagariköögis pirukaid ja karaskit küpsetan. Minu kodumaja vastas asuvad kunagise kondiitritehase varemed, kus varahommikuti on ikka veel tunda magusa kaneelisaia lõhna…

Ma usun, et just vanaemalt ja emalt see mõnus pisik meie- kolme õe sisse sattuski. Igaühel on omad retseptid ja teadmised, mille järgi meeldib toitu valmistada, pakume neid maitseid Kolme Sõsara Hõrgutistena teilegi!