pühapäev, 30. oktoober 2011

Kartulipuder hakkliha-kapsahautise ja kaalika-porgandisalatiga


Selle aasta jooksul paneme oma toidublogisse kirja retseptid, mida oleme kooli- ja lasteaialaste peal testinud. Täpsustuseks veel, et meie valmistame toitu puupliidil ja teeme igapäevaselt neid retsepte 80 inimesele, siin on kogused antud umbes 10 inimesele.
Alustuseks üks tõeline hittroog- kartulipuder hakkliha-kapsahautise ja porgandi-kaalikasalatiga.

Jätkub umbes 10 inimesele

Kartulipuder
4 liitri jagu kooritud ja väiksemaks tükeldatud jahusemaid kartuleid
100g võid
soola
tillivarsi

Pane kartulid koos tillivartega (mul on suvel kuivatatud varred, aga võib kasutada värskeid) keevasse vette. Lase uuesti keema tõusta ja lase haududa, kuni kartulid on täiesti pehmed. Kurna keeduvesi potti, seda läheb vaja, tillivarred võta ka välja. Tambi kartulid pudruks, lisa nii palju keeduvett, et saaks mõnus pehme mass, mida kauem sõtkud, seda õhulisem tuleb. Saumikserit ma ei kasutaks, see teeb kartuli liimiseks. Lisa või, mis hakkab kohe kuumas pudrus sulama, maitsesta soolaga, sega ühtlaseks.

Hakkliha-kapsahautis
1 suur kapsapea (vast umbes kilo)
1 fenkol (apteegitill)
400g hakkliha
rapsiõli
50g võid
soola
peterselli

Lõigu kapsas ja fenkol peenteks ribadeks, pane koos võiga potti ja hauta pehmeks.
Kuumuta pannil õli, lisa hakkliha ja kuumuta läbi, kuni liha pole enam punane (liigselt praadides muutub liha tuimaks ja kõvaks). Sega hakkliha kapsa hulka, maitsesta soolaga ja lisa tükeldatud petersell.

Kaalika-porgandisalat
500g puhastatud kaalikat
500g puhastatud porgandit
rapsiõli
seesamiseemneid

Riivi kaalikas ja porgand köögikombainiga. Mida peenema riiviga, seda paremini lastele maitseb. Sega kergelt õliga läbi ja raputa peale seesamiseemneid. Porgand ja kaalikas on meil nii puhta ja magusa maitsega, et maitseaineid polegi vaja, õli lisamine on aga oluline, sest nendes juurviljades on rasvlahustuvad vitamiinid.

laupäev, 29. oktoober 2011

Koolitoidust ja Rosmast


Selle aasta septembrist kuni järgmise juunini teeme süüa Rosma kooli köögis. Esimesed kuud on möödunud bürokraatiakadalipust läbi tungides. Kõik need paberid, mis tahavad korda tegemist, et me saaks kooli- ja lasteaialastele lõunasööki valmistada...Iga päev tuleb seirata visuaalselt, kas meie köögis on ikka kord ja puhtus, et me peseks käsi, et meie külmkapis oleks õige temperatuur, et toit taldrikul oleks õige temperatuuriga, et autos, millega toitu veame oleks õige temperatuur, et meil ei lendaks kärbsed ega liiguks hiired. Kõike seda, ja veel palju muudki peame seirama, ja seirelehtedele kirja panema. Lisaks menüüde koostamisele tuleb välja arvutada täpsed kaloraažid ehk siis panna kirja numbrid, mida sisaldab meie ettekujutuses olev ühe lapse toiduports.
Mida meil seirata ei kästa, on tegelik söödav toidukogus, rääkimata sellest keerukast ja kontrollimata asjaolust, et mahe toit (lisaks täisteraviljad, talumunad, pruun suhkur, juuretisega rukkileib) on ilmselt oluliselt kõrgema toiteväärtusega kui valgest jahust toiduained, valge suhkur, siirupid, poolfabrikaadid jne.
Toidu tervislikkus ei ole riiklikes nõudmistes prioriteedina kirjas, välja on antud hulgaliselt juhiseid menüüde ja kalkulatsioonidega, kus toidu maitsestamiseks tuleb kasutada puljongikuubikuid, st maitsetugevdajaid, ketšupit, majoneesi, lubatud on ka suitsutatud tooted (mis uuringute tulemusel sisaldavad vähkitekitavaid aineid) paneeritud külmutatud kalapalad, viinerid (neid küll piiratud koguses). Nt kala tuleb anda nädalas üks kord, aga millist- kas valmis palasid, kus kala peaaegu polegi või punast lõhet-forelli, mis on kasvandustes värvainetega silmipimestavalt erksaks tuunitud. Kui räim välja jätta, siis muu värske kala kättesaadavusega on Põlvas-Võrus raskusi.
Õnneks on juurviljaga lihtne, porgandid-kaalikad-kartulid on kasvanud meist 50km kaugusel ja mahedalt. Piimatooted võtame jätkuvalt Noprist, kuid nende toorpiima peaksime enne kasutamist kuumutama ehk pastöriseerima...ma usun, et kõik piimatalumatusega seotud hädad on tulnud just suurte tehaste töödeldud piimatoodetest, kus piimast pole järgi muud, kui muundatud struktuuriga vedelikud ja muud ollused.
Õnneks on ka viimasel ajal koolitoit päris palju meediakajastusi saanud. See puudutab väga paljusid, ilmselt võetakse nii mõneski peres koolist tulnud lapsed vastu küsimusega "mis teil täna koolis söögiks oli?".

Kõige selle korraldamise kõrval teeme iga nädal viis päeva toitu 80 inimesele, eelkõige seirame seda, mida lapsed söövad, ja julgustame neid maitsma toite, mis neile esialgu võõrad tunduvad. Proovime nende toitude retsepte edaspidi siia järjest üles kirjutada.